Põhikiri

Eesti Püsimetsaühistu põhikiri

Eesti Püsimetsaühistu on tulundusühistu, mille tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariik, ning ühistu ühendab laiapõhjalisest Eesti metsa alusväärtuste platvormist lähtuvaid metsa hoidvaid ja loodussõbralikult majandavaid erametsaomanikke.

Eesti metsa alusväärtused

  1. Mets on väärtus iseeneses. Me oleme inimeste ja rahvana metsaga tihedalt seotud – mets on meis ja meie oleme metsas. Me saame jagada metsast saadud kogemusi, teadmisi ja rõõmu.
  2. Metsad on elurikkad, täis erinevaid kooslusi, liike, allikaid, jõgesid, järvi, soid ja rabasid, erinevaid muldasid ja pühapaiku.
  3. Me väärtustame ja hoiame metsi kui loomulikku ja looduslikku elukeskkonda. Metsad on meie – inimeste – kohtumispaigaks loodusega ja iseenda sügava olemusega.
  4. Me majandame metsi püsimetsana, see tähendab, et mets jääb alati metsaks kui ökosüsteemiks. Me jätame osa metsast täiesti puutumatuks, kus loodus saab täielikult ise toimida.
  5. Metsast puude saamise eesmärgil majandades arvestame me kõigi metsas elavate olendite ja kooslustega ning püüame tegutseda nendega kooskõlas. Me peame raierahu, kui linnud ja loomad pesitsevad. Me püüame metsa majandades metsapinda, vete loomulikku liikumist ja teisi puid mitte kahjustada. Me hoidume lageraietest üle 1 ha ning eelistame vajadusel häilude tekitamist. Me hoiame metsas asuvaid looduslikke pühapaiku.
  6. Me mõistame ja väärtustame kõike, mida mets meile annab – puid kütteks ja ehituseks, mahla, seeni, marju, ravimtaimi, puhast vett, okkaid, vihtu, vaikust, tervist, mett, teadmisi, varju ja palju muud. Me püüame avatud meelega metsast saada kõiki neid väärtusi, mida mets pakub, seejuures püsivalt metsa metsana hoides ehk püsimetsana majandades.
  7. Me oleme oma metsad üksikasjalikult kaardistanud ning hoiame seda teadmist värskena. Meil on teadmine ka metsas toimuvast.

1. Üldsätted

1.1. Tulundusühistu ärinimi on Eesti Püsimetsaühistu (edaspidi Ühistu).
1.2. Ühistu asukohaks on Weizenbergi 20/1, Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3. Ühistu on asutatud määramata tähtajaks.
1.4. Ühistu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.5. Ühistu juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhikirjast (edaspidi Põhikiri) ja Eesti metsa alusväärtustest, mis on põhikirja lahutamatuks osaks (edaspidi Alusväärtused).

2. Ühistu eesmärgid ja tegevusalad

Ühistu põhieesmärkideks on luua võimalusi liikmete metsade loodussõbralikuks majandamiseks, sealse elurikkuse suurendamiseks ning Ühistu alusväärtustest lähtuvaks liikmete ühistegevuseks.

2.1. Ühistu tegevusalad on:
2.1.1. Loodussõbralikuks metsanduseks vajalike teenuste arendamine ja pakkumine Ühistu liikmetele
2.1.2. Ühistu alusväärtustest lähtuv metsakasvatus, metsa ülestöötamine, kokkuost ja töötlemine, metsamaterjali ja selle valmistoodangu müük;
2.1.3. Alusväärtustest lähtuv metsakorraldus;
2.1.4. Loodussõbraliku metsanduse koolituste ja nõuannete pakkumine;
2.1.5. Liikmete nimel metsanduslike toetuste taotlemine;
2.1.6. Loodussõbraliku metsamajandaja sertifikaadi taotlemine ja hoidmine.
2.1.7. Liikmete esindamine riigi ning kohalikes võimuorganites jt organisatsioonides ja asutustes.
2.1.8. Ühistu alusväärtustest lähtuvate metsakasutusviiside nagu turism, taimsed tooted, mahladest ja vaikudest tehtud tooted, mesindus jms arendamine
2.1.9. Koolimetsade ja teadusmetsade leidmine ja vastava teenuse arendamine
2.1.10. Puidust ja metsast läbi teadmiste maksimaalse väärtuse saamine, sellesisulise teabe, ekspertide ja projektide võrgustiku koordineerimine
2.1.11. Metsavalve organiseerimine Ühistu liikmete ja Ühistu metsades.

3. Ühistu vara

3.1. Ühistu vara tekib liikmete osamaksudest, liikmemaksudest ja muudest maksetest, Ühistu tegevusest saadud tulust, riigi ja kohaliku omavalitsuse toetustest ning muudest laekumistest.
3.2. Ühistul on õigus omada metsamaad.
3.3. Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult Ühistu kohustuste eest.

4. Osakapital. osamaks. sisseastumis- ja liikmemaks
4.1. Ühistu moodustab osakapitali, reservkapitali ja muid sihtotstarbelisi fonde.
4.2. Ühistu osakapitali miinimumsuuruseks on 2500 (kaks tuhat viissada) eurot. Ühistu osakapital moodustub liikmete osamaksudest.
4.3. Ühistu liikmel on õigus tasuda osamaksu. Ühistu netovara vähenemisel alla poole osakapitalist võib volinike koosoleku otsusega kehtestada liikmetele kohustuse tasuda lisasissemaksed osakapitali vastavalt volinike koosoleku otsusele.
4.4. Osamaksu minimaalseks suuruseks on 30 (kolmkümmend) eurot. Osamaksu tasumine võib toimuda üksnes rahalise sissemaksena.
4.5. Ühistu liige tasub osamaksu Ühistu juhatuse poolt kindlaksmääratud tähtajaks.
4.6. Ühistu liige kohustub tasuma sisseastumismaksu.
4.7. Ühistu liige on kohustatud Ühistu liikmeks astumisel tasuma sisseastumismaksu, mille suuruseks on 10 (kümme) eurot. Nõukogu otsusega võib sisseastumismaksu suurust muuta. Sisseastumismaksu liikmesuse lõppemisel ei tagastata. Sisseastumismaksu võib tasuda üksnes rahas ja see tuleb tasuda arvel määratud tähtajaks.
5. Kasumi jaotamine ja kahjumi katmine. reservkapital

5.1. Ühistu kasumist võib maksta dividende. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Ettepaneku dividendi suuruse kohta esitab nõukogu. Üldkoosolek ei või otsustada suurema dividendi maksmist, kui nähakse ette nõukogu ettepanekus.
5.2. Ühistu liikmetele tehakse väljamaksed puhaskasumist või eelmise majandusaasta kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum. Dividende võib maksta üksnes kinnitatud majandusaasta aruande alusel.
5.3. Dividendi makstakse vastavalt liikme osalemisele Ühistu tegevuses. Liikmetele võib maksta dividendi ka vastavalt liikme osamaksu suurusele. Täpsem kasumi jaotamise kord võidakse kehtestada nõukogu koosoleku otsusega.
5.4. Ühistul on seaduses sätestatud suuruses reservkapital (igal majandusaastal kantakse reservkapitali vähemalt 1/20 puhaskasumist).
5.5. Majandusaasta kahjum kaetakse eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. Reservkapitali võib volinike koosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt.
5.6. Kahjumi katmisest ja dividendide maksmisest ülejäänud kasum kulutatakse tootmise laiendamisele ja metsamajanduslikule ühistegevusele.

6. Ühistu liikmeks vastuvõtmine ja sellest keeldumine

6.1. Ühistu liikmeteks võivad olla kõik füüsilised või juriidilised isikud, kes järgivad Ühistu Alusväärtusi ning majandavad oma metsi ökoloogilisi väärtusi hoides või suurendades. Ühistu juhatuse otsusel võivad liikmeks olla metsamaad mitteomavad metsandusega seotud füüsilised ja juriidilised isikud.
6.2. Liikmeks saamise otsustab juhatus. Liikmeks vastuvõtmine toimub liikmeks astuja kirjaliku avalduse alusel, mille juhatus vaatab läbi ühe kuu jooksul avalduse esitamise päevast arvates. Juhatusel on õigus nõuda liikmeks astujalt lisainformatsiooni. Sellisel juhul loetakse avalduse esitamise päevaks kuupäev, mil liikmeks astuja on esitanud juhatusele kogu nõutud informatsiooni.
6.3. Ühistu liikmeks astumisel tuleb tasuda sisseastumismaks ja osamaks.
6.4. Isik saab Ühistu liikmeks juhatuse vastava otsuse tegemise päevast.
6.5. Juhatus võib keelduda liikmeks vastuvõtmisest järgmistel alustel:
6.5.1. Liikmeks astuja ei vasta Ühistu põhikirjaga või seadusega sätestatud nõuetele;
6.5.2. Liikmeks astuja on varem Ühistust välja arvatud põhikirja või seadusega sätestatud nõuete järgimata jätmise tõttu;
6.5.3. Ühistu ei suuda tagada ega soodustada olemasolevast suurema arvu liikmete huvisid;
6.5.4. Liikmeks astuja ei tasu Ühistu sisseastumismaksu;
6.5.5. Esinevad muud mõjuvad põhjused, muuhulgas juhul, kui juhatusel on mõistlik põhjus eeldada, et liikmeks astuja ei täida Ühistu liikme kohustusi, kui juhatuse hinnangul puudub liikmeks astujal soov või võimalused panustada Ühistu ühistegevusse või liikmeks astuja on eelnevas tegevuses olnud märkimisväärses vastuolus Alusväärtustega.
6.6. Liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsuse tegemisel peab juhatus saatma isikule tema vastuvõtmisest keeldumise otsuse ärakirja. Ärakiri tuleb saata 1 (ühe) nädala jooksul otsuse tegemisest arvates.

7. Liikmesuse lõppemine

7.1. Liikmesus Ühistus lõpeb:
7.1.1. liikme väljaastumisel Ühistust;
7.1.2. liikme Ühistust väljaarvamisel;
7.1.3. liikme surma korral, välja arvatud liikmesuse üleminekul pärijale;
7.1.4. juriidilisest isikust liikme lõppemisel;
7.1.5. liikmesuse üleandmisel.
7.2. Väljaastunud või väljaarvatud liikme mittevaralised õigused ja kohustused lõpevad päevast, mil liige loetakse juhatuse otsusega Ühistust väljaastunuks või väljaarvatuks.
7.3. Väljaastunud liikme varalised õigused ja kohustused lõpevad majandusaasta viimasel päeval, kui väljaastumisavaldus on esitatud vähemalt kaks kuud enne majandusaasta lõppu. Hiljem esitatud avalduse korral lõpevad väljaastunud liikme varalised õigused ja kohustused järgmise majandusaasta viimasel päeval. Muudel alustel liikmesuse lõppemise korral lõpevad liikme varalised õigused ja kohustused selle majandusaasta viimasel päeval, mil liige suri, juriidiline isik lõppes või võeti vastu tema väljaarvamise otsus.
7.4. Liikmesuse lõppemisel on välja astunud või välja arvatud liikmel õigus tagasi saada tasutud osamaks ja temale kuuluv jaotatav kasum ühe aasta jooksul varaliste õiguste ja kohustuste lõppemise päevast arvates.

Liikme väljaastumine Ühistust

7.5. Ühistu liikmel on õigus Ühistust välja astuda. Ühistust väljaastumiseks peab liige esitama juhatusele kirjaliku avalduse. Avaldus tuleb esitada vähemalt üks kuu enne väljaastumist.
7.6. Juhatus peab liikme Ühistust väljaastumise otsustama ühe kuu jooksul arvates avalduse esitamise päevast, tehes kindlaks väljaastunud liikme ja Ühistu vastastikused varalised õigused ja kohustused. Liige loetakse väljaastunuks juhatuse vastava otsuse tegemise päevast arvates.

Liikme väljaarvamine Ühistust

7.7. Liikme võib Ühistust välja arvata juhul, kui:
7.7.1. liige ei vasta seaduses või Ühistu põhikirjas sätestatud nõuetele;
7.7.2. liige ei täida seaduses või põhikirjas sätestatud kohustusi ja/või Ühistu üldkoosoleku, volinike koosoleku, nõukogu või juhatuse otsuseid;
7.7.3. liige kahjustab oma tegevusega Ühistu huve ja/või mainet;
7.7.4. esinevad muud mõjuvad põhjused.
7.8. Ühistu liikme väljaarvamise otsustab juhatus. Liige loetakse väljaarvatuks juhatuse vastava otsuse tegemise päevast arvates.
7.9. Liikmele tuleb väljaarvamisotsusest teatada kirjalikult kahe nädala jooksul, arvates vastava otsuse tegemisest. Teates peab olema märgitud Ühistust väljaarvamise põhjus ja alus.

Liikmesuse lõppemine surmaga

7.10. Liikme surma korral liikmesus lõpeb.
7.11. Ühel Ühistu liikme pärijatest on liikme surma korral õigus astuda Ühistu liikmeks, kui ta vastab seaduses ja põhikirjas sätestatud tingimustele. Pärija kohustub esitama liikmeks astumise kirjaliku avalduse ühe aasta jooksul Ühistu liikme surmapäevast arvates. Pärija Ühistu liikmeks vastuvõtmisel loetakse ta liikmeks endise liikme surmapäevast.
7.12. Pärijate vahelise vaidluse liikmeks saamise üle lahendab kohus.

Liikmesuse lõppemine juriidilisest isikust liikme lõppemisel

7.13. Juriidilisest isikust liikme lõppemisel ilma õigusjärgluseta Ühistu liikmesus lõpeb alates juriidilise isiku lõppemise kande tegemisest vastavasse registrisse.

Liikmesuse üleandmine

7.14. Ühistu liige võib liikmesuse üle anda teisele isikule, võõrandades oma osamaksu isikule, kes vastab seaduse ja põhikirjaga Ühistu liikme suhtes kehtestatud nõuetele.
7.15. Liikmesuse üleandmiseks esitavad Ühistu liige ja isik, kellele liikmesus üle antakse, juhatusele ühise kirjaliku avalduse, milles Ühistu liige kinnitab, et ta soovib liikmesuse teisele isikule üle anda, ning milles isik, kellele liikmesus üle antakse, avaldab soovi Ühistu liikmeks saada. Avaldusele tuleb lisada osamaksu võõrandamist tõendav dokument.

8. Ühistu liikmete õigused ja kohustused

8.1. Ühistu liikmeid koheldakse võrdsetel asjaoludel võrdselt.
8.2. Ühistu liikmel on õigus:
8.2.1. osa võtta Ühistu üldkoosolekust;
8.2.2. valida ja olla valitud Ühistu juhtimis- ja kontrollorganitesse;
8.2.3. õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet Ühistu tegevuse kohta;
8.2.4. tutvuda Ühistu dokumentidega, kui see ei kahjusta Ühistu majanduslikke huve;
8.2.5. saada osa Ühistu liikmetele jaotatavast kasumist;
8.2.6. võtta osa Ühistu poolt korraldatud sündmustest;
8.2.7. kasutada Ühistu poolt osutatavaid teenuseid;
8.2.8. astuda Ühistust välja;
8.2.9. kasutada teisi seaduses ja põhikirjas sätestatud õigusi.

8.3. Ühistu liige on kohustatud:
8.3.1. täitma seadusest ja Ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ning Ühistu ja tema juhtimis- ning kontrollorganite otsuseid;
8.3.2. tasuma põhikirjas või volinike koosoleku otsusega sätestatud suuruses ja korras liikmemaksu ning muid makseid;
8.3.3. osa võtma Ühistu tegevusest;
8.3.4. mitte kahjustama Ühistu huve ja/või mainet;
8.3.5. hoidma Ühistu ärisaladust.

9. Ühistu üldkoosolek

9.1. Ühistu kõrgeim organ on üldkoosolek.
9.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
9.2.1. põhikirja muutmine.
9.2.2. Ühistu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine.
9.2.3. majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi või kahjumi jaotamine, kapitalide moodustamine;
9.2.4. revidendi või audiitori valimine ja tagasikutsumine;
9.2.5. nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses Ühistu esindaja määramine;
9.2.6. liikmetele lisakohustuste määramine; liikmetele võib lisakohustusi määrata üksnes tingimusel, et otsuse vastuvõtmise poolt on vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest;
9.3. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik Ühistu liikmed.
9.4. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.
9.5. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas.
9.6. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku oma äranägemise järgi või vähemalt 1/10 Ühistu liikmete, nõukogu, revidendi või audiitori nõudel.
9.7. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõue tuleb esitada juhatusele kirjalikult, näidates ära kokkukutsumise põhjuse. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma 30 (kolmekümne) päeva jooksul arvates nõude saamisest. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut eelnevalt nimetatud aja jooksul kokku, võivad nõude esitanud Ühistu liikmed, nõukogu, revident või audiitor koosoleku ise kokku kutsuda.
9.8. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt 1 (üks) kuu enne koosoleku toimumist. Teates tuleb näidata üldkoosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud.
9.9. Igal Ühistu liikmel on üks hääl. Üldkoosolekul võib Ühistu liiget esindada teine isik, kellele on antud kirjalik volikiri. Üks isik saab esindada maksimaalselt 10 (kümmet) Ühistu liiget.
9.10. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal või esindatud on üle poole Ühistu liikmetest. Kui üldkoosolekul ei ole kohal või esindatud nõutav arv liikmeid, kutsub juhatus 3 (kolme) nädala jooksul, kuid mitte varem kui 7 (seitsme) päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete arvust.
9.11. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud või esindatud Ühistu liikmetest, välja arvatud juhul, kui seaduse või põhikirjaga on ette nähtud suurema häälteenamuse nõue. Otsus Ühistu põhikirja muutmise, Ühistu ühinemise ja jagunemise kohta on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud Ühistu liikmetest.
9.12. Üldkoosolek protokollitakse ja protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

10. Ühistu nõukogu

10.1. Ühistul on nõukogu. Nõukogus on 3 (kolm) kuni 7 (seitse) liiget.
10.2. Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Nõukogu liige valitakse 5 (viieks) aastaks.
10.3. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
10.4. Nõukogu pädevusse kuulub:
10.4.1. juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
10.4.2. juhatuse esimehe määramine;
10.4.3. prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine;
10.4.4. Ühistu aastaeelarve kinnitamine;
10.4.5. nõusoleku andmine juhatusele tehingute, mis väljuvad Ühistu igapäevase majandustegevuse raamest, tegemiseks;
10.4.6. liikmeks vastuvõtmisest keeldumise ja liikme väljaarvamise otsuste peale esitatud kaebuste lahendamine;
10.4.7. Ühistu teiste ühingute või liitude või organisatsioonide liikmeks astumise ja väljaastumise otsustamine;
10.4.8. muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.
10.5. Nõukogu annab juhatusele korraldusi Ühistu juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik Ühistu nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
10.5.1. investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa;
10.5.2. kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine;
10.5.3. laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa;
10.5.4. laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest.
10.6. Lisaks põhikirja punktis 11.5. nimetatud tehingutele võib nõukogu oma otsusega kehtestada täiendava loetelu tehingutest, mille tegemiseks Ühistu nimel on vajalik nõukogu nõusolek.
10.7. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 1 (üks) kord 4 (nelja) kuu jooksul.
10.8. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled nõukogu liikmed. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl.
10.9. Nõukogul on õigus otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata seaduses sätestatud korras, kui sellega on nõus kõik nõukogu liikmed.

11. Ühistu juhatus

11.1. Juhatus on ühistu juhtimisorgan, mis koosneb 3 (kolmest) kuni 5 (viiest) liikmest.
11.2. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liige valitakse 5 (viieks) aastaks.
11.3. Juhatuse pädevusse kuulub:
11.3.1. Ühistu esindamine ja juhtimine;
11.3.2. liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustamine;
11.3.3. liikmete nimekirja pidamine;
11.3.4. Ühistu majandusaasta aruande ja eelarve koostamine ning selle esitamine nõukogule kinnitamiseks;
11.3.5. Ühistu vara ja rahaliste vahendite kasutamise kontrollimine ja raamatupidamise korraldamine;
11.3.6. Ühistu nimel lepingute sõlmimine;
11.3.7. Üldkoosoleku kokkukutsumine;
11.3.8. muude seadusest või põhikirjast tulenevate või üldkoosoleku või nõukogu otsusega ettenähtud ülesannete täitmine.
11.4. Ühistut võib kõigis õigustoimingutes esindada vähemalt kaks juhatuse liiget ühiselt.
11.5. Oma tegevuses peab juhatus kinni pidama Ühistu põhikirjast ning üldkoosoleku ja nõukogu otsustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha üksnes nõukogu nõusolekul.
11.6. Juhatus peab koosolekuid vastavalt vajadusele. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled juhatuse liikmed. Juhatuse otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega.

12. Revident ja audiitor
12.1. Üldkoosolek peab järelevalve teostamisel Ühistu tegevuse üle määrama revidendi või audiitorkontrolli. Revidentide või audiitorite arvu määrab ja revidendi või audiitori nimetab üldkoosolek, kes määrab ka revidendi või audiitori tasustamise korra. Üldkoosolekul on õigus määrata revident või audiitor üheks majandusaastaks või kindlaks tähtajaks, kuid mitte pikemaks ajaks kui kolmeks majandusaastaks.
12.2. Juhatus tagab revidendi ja audiitori juurdepääsu Ühistu dokumentatsioonile ja raamatupidamisele.
13. Ühistu lõpetamine

13.1. Ühistu lõpetamine toimub tulundusühistuseaduses sätestatud alustel ja korras.
13.2. Lõpetamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 3/4 üldkoosolekul osalenud või esindatud Ühistu liikmetest
13.3. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja vajalikku hoiustamist, tagastatakse liikmetele nende tasutud osamaksud. Vara, mis jääb alles pärast osamaksude tagastamist, jaotatakse liikmete vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt üldkoosoleku otsusele.
13.4. Pärast likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse Ühistu kustutamiseks äriregistrist.

Huvi korral hakata Püsimetsaühistu liikmeks võtke palun meiega ühendust ning esitaga oma liitumissoov SIIN.


LIITUN


Püsimetsaühistu logo_vaike